Testitud - ka Rootsis on mõnus kokata:)

 

Novot ja hakavadki äärmuslikud emotsioonid ja suured pikad postitused maha rahunema:) Praegu ei ole mul küll erilist tunnet, et suudaksin nii palju kirjutada, nagu olen senini teinud, aga eks näis! Kassid on jätkuvalt nahhaalid ja täpselt ühesugused, nii et mina neil küll veel vahet ei tee ja ei hakka ilmselt tegema ka. Siin pilte sellest, kuidas nad kohe minu tuppa sisenema hakkavad EHK sellest, kuidas ma kohe kohe pärast piltide tegemist ukse kinni lükkan:)

Täna ütles mulle üks neljanda klassi plikatirts, et ma räägin rootsi keelt nagu soomlane! Huvitav tähelepanek ja ma tundsin end üsna puudutatuna, kuna minu meelest enamik soomlasi, kes just ei ole soome-rootslased, räägivad küll üsna imelikult ja koledasti - loomulikult samastasin end siis nendega:) Aga noh, aus laps tubli laps!

Peaks mainima, et koolitoidud on siin lihtsalt suurepärased - oldu, olen kõigesööja  ja mulle ilmselt nii või teisiti toit maitseks, aga ikkagi - kuidagi eriti hea on. Õpilased pidid ka väga rahul olema, mis on ju kõige olulisem! Toiduga seoses proovisin täna aga küll üht toitu, mida ma pigem enam ei valik. Ma ei saa öelda, et see oli halb, aga kui valida on võimalik, siis jätan selle võtmata. Nimelt oli see blodpudding, mis pidi olema väga väga tavaline ja üsna levinud toit siin Rootsis. Tõlgitult vist siis verepuding??? Välja nägi see nagu täuslikult kõrbenud paks pannkook ja sega liialdamata - see oli süsimust. Mõtlesin siis, et olgu, ju see on magustoit ja sel hetkel seda oma taldrikule veel ei tõstnud. Kuna nagu ma juba ka ütlesin, pean end kõigesööjaks, siis mind ju huvitas, et mis see siis on. Selline punane moosimass oli kõrval, nii et no kindel see, et peab magus olema. Tõstsin siis oma taldrikule ühe kõrbenud tükikese ja veidi punast massi ning istusin lauda. Tegemist oli aga täiesti üdini läbinisti soolase...mm..toiduga, mis oli sellise (nagu popp on öelda) "huvitava" maitsega:) Aga kui ma nüüd Googeldasin, siis on tegemist vist suht koht verivorstiga, ainult selline mass, mis konkreetselt näeb kõrbenud pannkoogina välja! Ei tea - jään ootama järgmist vau-efekti ja positiivsemat maitseelamust!

Nüüd lõpuks, pärast üht nädalat olen ma hakanud bondima pererahva väikseima lapsega, Tyraga. Ta ilmselt on aru saanud, et see neiu vist jääb siia kauemaks, nii et oleks vist mõttekas ta omaks võtta. Ütleb mulle juba Hej ja julges ka minu tuppa tulla - üsna äärmuslikult kusjuures - tuli mu voodisse oma ka Barbiega, asetas nad teki alla magama, läks ise ka teki alla, pani pea padjale ja ütles, et ta magab täna siin, minu kõrval:) Lõpuks me ikka vaid mängisime Barbidega - võtsime riided seljast ja panime tagasi ja siis jälle uuesti! (Armas, jätkuvalt armastan lapsi). Ja no tema rootsi keel on ikka maruvahva - alguses ei saanud ma sõnakestki aru, aga nüüd juba koidab kergesti, mis onfo tema suust tuleb. Ja no lapsed nagu ikka, käituvad nii, et õhtusöögi ajal on tüüpiline see, et me lihtsalt vaatame ja naerame, kuidas ta käitub, nägusid teeb ja juttu räägib! Haarab ta ju iga inimese näoilmseid ja emotsioone ja teeb neid järgi - supper!

Kooli kohta ei ole eriti miskit praegu, kuna esmaspäev on käsitöövaba päev. Puu- ja metalli õpetaja oli aga täna koolis ja ta on väga väga lahke, näitas mulle eri asju, mida puust ja traadist saab teha, nii et raudpolt vaja Eestis nüüd veidi asja õppima hakata:)

Kusjuures, rullbiskviit, millega andsid teada oma perele oma küpsetamisrõõmud, tuli (ennast kiitmast ma ei väsi) imeline:) Väike pabin ikka sees - kas pole mitte tüüpiline, et justkui tead ja teed, aga kuskil n-ö külas olla juhtub ikkagi midagi ja toit ei tule välja selline nagu sina oleksid soovinud ja ette kujutanud - aga õnneks... TULI:) Tõesti hea ja kohev - pealekauba huvitava täidisega, kuna Rootsi piimatooted on ju hulganisti teistsugusemad ja põnevamad:) Nüüd vaja välja mõelda, mida järgmiseks teha - sama asja ikka tegema ei hakka ju! Šokolaadikook....?

Näe, tuligi üsna lühike postitus:)