Mõnus nädalavahetus on olnud! Isegi meil siin on veidi lund sadanud, aga seda tegelikult vaid üsna korraks ja üsna vähe - aga siiski!
Eile tundin mingisugust meeletut motivatsiooni ning jõudsingi omadega Uppsala raamatukokku, et mõndasid vasakukäelistele mõeldud raamatuid laenata. Algul kartsin, et ma üleüldse ühtegi raamatut laenutada ei saa, kuna ma ei ole ju ei Rootsis n-ö elanik ega ka tudeng mitte - õnneks ei olnud nendes aspektides midagi määravat ning persooninumbri kirjutamisel (nende isikukood) soovitati mul kirjutada ükskõik mis number:) Päris huvitav! Minu ind ja soov raamatutega tegeleda oli niivõrd suur, et olin üsna pettunud, kui mulle öeldi, et igat raamatut tuleb ette tellida ja raamat saabub ramatukoku min kahe päeva jooksul - otseloomulikult ei ole neil kõiki raamatuid seal kohe võtta, aga ma millegipärast ei mõelnud selle peale üldse. Nüüd siis ootan raamatuid ja järgmist motivatsioonitunnet - loodan, et see ikka tuleb ka!
Mis oli veel eilse päeva juures üsna erilist, oli see, et kui me pereemaga koju jõudsime ning väljas kraadiklaas -8 kraadi näitas, oli hakanud pereisa lastega õues grillima:) Midagi sellist, mida mina sellise ilmaga ja aastaajal veel teinud ei ole. Spännande! Nii me siis grillisime vorsti, võtsime saiakese, panime vorstikese saia vahele, veidi ketšupit ja sinepit peale ja voilaa mis eine! Siin Rootsis (nii nagu Risto jutu järgi ka Taanis) süüakse hästi palju sellist hot dogi laadset vorstisaiakest - suurtes kaubanduskeskustes on sellised nurgakesed, kus sa saad endale sellise saiakese valmistada ja seda siis lasta head maitsta. Maitses aga tõesti mõnusasti ning külm ja karge õhk tegi sooja eine söömise veel eriti nauditavaks. Täna sajab aga lund ja grill mattub lume alla - ei tea, millal järgmine kord grillima saab?
Eilses lehes kirjutati just sellest, millised on olnud aasta 2011 populaarsemad laste nimed Rootsis - olen selle peale palju mõelnud ning nähtud tabel kinnitas minu mõtteviisi - väga vähe on nimesid, milles on R-täht sees ning üldiselt on nimed väga lühikesed. Näiteid: Maja, Elsa, Ella, Ebba, Molly, Emma, Malin, Ylva, Ewa, Lucas, Puntus, Liam, Hugo jne jne. Sarnanevad veidike justkui Soome nimedega - lühikesed ja sellised... mitte väga kõlavad (minu arvamus siiski jääb selliseks, et R täht on see, mis nime eriti ilusasti kõlama paneb).
Ning veel üks rootslaste teema - igasugune ajaarvestamine käib nädalate numbrite kaupa. Mingi koolitöö või projekt peab olema valmis 8. nädalaks. Vaheaeg on 13. nädalal; kuidas me 18 nädala veedame jne. Ma ei olnud selle peale nõnda mõelnud, aga minu mentor küsis ise minult, et kas teil on Eestis ka nädalate numbirte tihe kasutamine moes. Oh ei, vastasin mina. Siis jõudsimegi koos järeldusele, et see on mingi Rootsi teema, kuna inglise keeles nt ei kirjutaks ka mingit plaani nädalate numbritega. Typiskt svenskt:) Pluss see lõputu FIKAtamine - tõesti, ei jõua järge pidada ja oma magu suurendada, kuna koguaeg on mingi kogunemine, kohvitamine JA söömine. Eile õhtul oli näiteks juust, küpsis ja moos - ning siin peres on tegemist äärmuslike Fika pidamistega - ikka väga väga hilja tuuakse maiustused, küpsised ja koogid välja! Ja kui kutsutakse, no kuidas sa siis ei saad öelda:)
Mis mind eile veidi ärritas, oli see, et koostan käsitöö ja kodunduse ainekava, kuhu on vaja uuest riiklikust õppekavast infot võtta (erinevad teemad aines) ning ära jagada need teemad 7, 8 ja 9 klassi vahel - millal mingit teemat siis käsitleda. Olgu. Nägin üsna palju vaeva, et kõik teemad kuhugile lahterdada ja ära sokutada, aga sain sellega hakkama. Hakkasin aga siis vaatama, et 4st veerandist ühel veerandil on käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse vahetus - käsitöö grupp tehnoloogiasse ja tehnoloogia mulle. Järele jääb kolm veerandit, mil käsitleda kõiki neid ette antud teemasid. Siis on ühel veerandil neljast veel mõeldud projektõpe, MIS tähendab omakorda seda, et põhimõtteliselt jääb käsitöö ja kodunduse aine teemade käsitlemiseks aega umbes 2 veerandit. Absurd! Mite võtta, mida jätta? Kõike no lihtsalt ei jõua, kuna käsitöö ja kodundus on tegeliklt ju kaks täiessti omaette ainet, mille teemadega sisustaks vabalt ära kaks erinevat ainet. Aga ei, need ju koos, nii et üki kaki kommi nommi. See ärritaski mind, et pea kõik teemad on ju nii huvitavad ja olulised, aga ega ikka selline hulluks minev rahmeldaja ei taga käsitöö tunnis olla, kus kõigil on pidev tuli takus... Milline on siis lahendus? Mis on see kõige olulisem, mida õpilased peaksid käsitööst ja kodundusest teadma ning mis on teemad, mida ma sunniviisiliselt lihtsalt eirama hakkan?
Mis seal siis ikka, praegu olen Rootsis ja eks näis, mis meile tulevik toob. Mina igatahes tegin täna hommikul pannkooke, kuna väidetavalt ei olnud minu pere pea kunagi varem saanud magusaid pannkooke. Rääkisin neile n-ö Pühapäeva-hommiku-pannkookide traditsioonist ning nii ma siis seisingi täna hommikul virksasti pliidi ees (kusjuures, täiesti omal vbaal tahtel:P). Pannakad tulid mõnusad ja kõhud saime ka ette väga mõnusad! Magusate asjadega on neil siin Rootsis üldse üsna huvitavalt - igasugused pudrud on täiesti ilma suhkruta (okei, ma saan aru), moosid on aga ka täiesti ilma suhkruta, kohvi joovad nad ka suhteliselt ilma suhkruta ning pannkooke teevad ka ilma suhkruta. Kusjuures pannkookide traditsioon meie magusate ja pühapäevaste vastu, on neil soolased ja neljapäevased, nii et eks ole neljapäeval näha, mida millega ja kuidas pakutakse! Mitte ühelgi päeval ei ole koolis magustoitu - ei küpsist, ei karamell-kisselli, ei miskit muud. Mul ongi siis iga kord pärast lõuna söömist tunne, et tahaks magusat ampsu, sest see on ju.. normaalne:) Koolis puudub ka kohvik, nii et ma ei saa õnneks oma ahvatlusi kohvikus ostlemas käimisega rahuldada! Nii siis ongi nädalavahetus see aeg, kui on vaja nädala magususe limiit täis süüa:) Tänase pühapäeva õhtuse seisuga - limiit: TÄIDETUD:)
